PILDIKESI KEVADEST
Oskar Lutsu raamatu „Kevade” ja Arvo Kruusemendi samanimelise filmi järgi Janek Varblas
TEGELASED:
ARNO
TOOTS
TEELE
KIIR
TÕNISSON
IMELIK
PETERSON
JÄRVEOTS
LESTA
KIHELKONNAKOOLIPOISID 1, 2 ja 3
SAKSA POISID 1, 2, 3 ja 4
TÜDRUKUD 1, 2, 3 ja 4
Eelpooltoodud tegelastel on sõnaline roll. Lisaks on võimalik osaleda Teie näitlejatel veel kihelkonnakooli- ja saksapoiste ning tüdrukute osades. Maksimaalne näitlejate arv on kuni 40. Kuid nende osalemise konkreetses stseenis otsustab režissöör kohapeal. Samuti on võimalik soovijatel osaleda filmimisprotsessis režissööri assistendi, operaatori assistendi ning kostümeerijana.
ÕPETAJA LAURI ja KÖSTRIrolle mängivad Palamuse harrastusnäitlejad.
Filmi tegevus toimub sügisel ja kevadel kahe päeva jooksul.
(1.stseen. Klassis)
(Arno on õpetaja Lauri toas ning istuvad teine teisel pool lauda, Õpetaja lõpetab kirjutamist, tõuseb püsti. Laur viib Arno klassi. Laur paneb Arno Tootsi kõrvale pinki istuma. Arno vaatab klassis ringi ja kirjutab. Toots kummardub Arno juurde.)
TOOTS: Mis õpetaja ütles kui te toas olite?
ARNO: Ah, ei midagi
TOOTS: Kas ta seda ei öelnud, et koolis indiaanlaste jutte lugeda ei tohi?
TOOTS: Minule ütles küll. Vaata, kus oli ikka mees. Üksipäini võitles kaheteistkümne punanaha vastu!
ARNO: Kes see oli?
TOOTS: Kentuki lõvi!
LAUR: Toots, mis sul seal põues on?
TOOTS: Ei midagi.
LAUR: Aga miks sa siis paigal ei istu.
TOOTS: Aihh!
LAUR: Näita, mis „ei midagi” sul seal on?
(Tootsi põuest tuleb nähtavale kutsikas. Kõik naeravad.)
LAUR: No seda ma arvasin. Vahest homme ehk pistad mõne põrssa põue. Miks sa kutsikast kooli vedasid?
TOOTS: Kiir tahtis ära osta.
KIIR: Mine põrgu! Toots ütles, et temal on kodus kutsikas, kes tantsib ja trummi lööb. Mina ei öelnud midagi selle peale.
TOOTS: Kuidas, kuidas ei öelnud. Ära tahtsid osta, käskisid homme kooli tuua.
LAUR: Jääge kõigepealt vait. Ütle mulle nüüd: mis ma sinuga teen? Nurka ma sind ei pane. Sa jääd hoopis ilma karistuseta, kui sa lubad, et sa täna enam ühtki koerustükki ei tee? Kas lubad?
TOOTS: Jaah ...
LAUR: Aga et need asjad, mis sul seal taskutes on sind kurjale teele ei ahvatleks – tule lao nad siia minu laua peale. Tule, tule.
(Kõik naeravad järjest kõvemini.)
TOOTS: (Tuleb klassi ette ja hakkab oma asju laule panema. Vaikselt õpetaja Laurile) Ma ei taha, teised näevad.
LAUR: Ah soo, mine siis vii need minu tuppa laua peale.
TOOTS: Ja, jah ...
LAUR: Võta ikka kutsikas ka.
TOOTS: Ja, muidugi ...
(2. stseen. Klassis. Kell heliseb. Vahetund. Kõik õpilased sebivad ringi.)
POISID 1-3: (Kohe pärast kellahelinat jooksevad poisid Kiire juurde tema uut sulepead vaatama.) Jorh, näita noh! Näita, palun. Las ma ka proovin.
KIIR: Ei saa, ei saa, minge, minge ...
PETERSON: (Seletab poistele hoogsalt) Kasta hanesulg piima sisse, kirjuta paar rida valgele paberile ja siis lase kuuma triikrauaga üle ... küll sa siis näed!
TOOTS: (Püüab oma metallist karpi müüa) Osta ära, metallist.
JÄRVEOTS: Ei taha.
TOOTS: Osta ära, puhtast kullast!
LESTA: Ei taha, see on kassikuld!
TOOTS: Ise oled sa kassikuld!
(3. stseen. Klassis. Kõik liiguvad klassis ringi ainult mõned õpilased ning Arno istuvad oma kohtadel. Teele on tulnud Arno juurde ja istub.)
TEELE: Miks sa alles nüüd kooli tulid?
ARNO: Haige olin.
TEELE: Aga meie tulime juba möödunud nädalal.
(4. stseen. Õues. Samal ajal õues saksa poisid parvetavad. Kihelkonnakoolipoisid jooksevad oma kooli juures.)
JÄRVEOTS: Näe, sakste kalkunid-tolkamid ka end jõe peale vedan´d.
(Selle aja sees on juba parv koos saksa poistega jõekaldale jõudnud ja mõned poisid juba sealt maha hüpanud.)
SAKSA POISS 1: Näe, matsid hakkavad ka koju minema!
SAKSA POISS 2: Mina sulle peksa annan nagu koerale!
SAKSA POISS 3: Pane suu kinni süda jahtub ära.
SAKSA POISS 4: No, tule, tule!
(Selle peale võtab Tõnisson kivi ja viskab poiste kamba pealiku suunas, nii et selle suus olev piip plaksatusega minema lendab. Mõne hetke peavad sakste poisid omavahel nõu.)
SAKSA POISS 1: (Kutsudes teisi üles lahingusse astuma.) Los jungen!
TÕNISSON: (Tõmbab ka oma kaaslasi käega saksa poistele vastu hakkama.)
(5. stseen. Klassis. Samal ajal.)
ARNO: Noh, kuidas koolis läheb ka?
TEELE: Hästi. Ainult, vene keel on raske.
ARNO: Kas siis vene keel on raske?
TEELE: Oi, minule ta on hirmus raske.
ARNO: Minule on jälle rehkendamine raske.
TEELE: Sa mõistsid täna ju nii hästi. Kõik ütlevad, et sa tark poiss oled.
ARNO: Kes ütlevad?
TEELE: Kõik ütlevad ...
ARNO: Ah ...
TOOTS: (Jookseb klassi. Hetkeks mõtleb ning haarab ahju kõrvalt tuletangid ja ahjuroobi ning pistab need küdevasse ahju.)
TÜDRUK 1: (Kummardudes Tootsi juurde.) Mis lahti?
TOOTS: Sõda Leipzigi linna all on lahti!
TÜDRUK 2: Mis sõda?
(Kõik tüdrukud jooksevad akna peale väljas toimuvat vaatama, kus selleks ajaks
käib juba lahing saksapoiste ja kihelkonnakoolipoiste vahel.)
(6. stseen. Õues.)
TOOTS: (Tuleb ahjuroobi ja tuletangidega kooliuksele.) Edasi Kentuki poisid! Valu punanahkadele! Hurraa!
(Tootsi sekkumine toob otsustava pöörde kihelkonnakoolipoiste kasuks. Saksa koolipoisid põgenevad üle kiviaia joostes pastoraadi suunas.)
TÕNISSON: Mehed, oma õue peale tagasi!
(7. stseen. Õues. Sauna juures, mõned päevad hiljem. Toots on endale hankinud püstoli ning laeb seda püssirohuga, endal nuga hammaste vahel.)
TÕNISSON: Mis sa jändad, lõhud silmad ära.
TOOTS: Mine ära kui kardad!
TÕNISSON: Mis mina ta´st kardan kui sa ise ei karda.
LESTA: Aga miks sul nuga suus on?
TOOTS: Narr. Seni kuni ma siin püssi laen, võib sada punanahka juba kallale tulla. Tomahook peab alati valmis olema.
JÄRVEOTS: Kumb sa siis oled valge või punane? Ükskord oled üks, teinekord
teine.
KIIR: Ta on Kentuki lõvi!
TOOTS: Oh, oh, mis sa seal jahvatad!
KÕIK: (Naeravad.)
TOOTS: Nonii! (Seab oma püstoli laskmiseks valmis.) Sure koer!
(Kõik teised, kartes suurt pauku peidavad end kes puu, kes kiviaia taha ning katavad endil kätega kõrvad. Kuid mõningate ootusärevate sekundite jooksul ei juhtu siiski midagi.)
PETERSON: Noh, kuda on? Ei lähe lahti või?
TOOTS: (Vaatab oma püssitoru otsast sisse.) Ei noh, läheb lahti küll aga sel pole ju Tamasseri rauad, ma kardan, et lööb selle lõhki.
KIIR: (Parastavalt.) Ta kardab, ta kardab!
TOOTS: (Sihtides püssiga Kiire suunas) Tohoh!
KIIR: (Püüab eest ära joosta, ise karjudes) Toots ära lase, ära laseeee ....!
TOOTS: (Korraga tuleb uus mõte.) Poisid ma teen pauku uut moodi. (Läheb lähedaloleva puu juurde ning seob püstoli köiega selle külge. Ise võtab nööri teise otsa pihku, keerates püstolile selja.) Üks, kaks ja ... kolm!
(Kõmatab püstolilask ja saunaaken lendab klirisedes katki. Samal hetkel ilmub
kellegi karvane rusikas aknast välja.)
KÖSTER: Te kuradi hinged, te tapate inimesi!!! Põrssakari!
(Veel enne kui poisid jõuavad midagi taibata, on köster juba peaaegu paljalt,
ainult kasuka väel õues.)
KÖSTER: Kas teil aru on pealuu sees? Ütelge mulle jalamaid kes teist laskis?
KIIR: (Näitab teiste tagant Tootsi suunas.)
KÖSTER: No seda ma arvasin. Kuule inimeseloom, sa oled ikka sündinud loll!
TOOTS: Ma arvasin esiti, et need pole Tamasseri rauad.
KÖSTER: Ise oled sa hea Tamasser! (Hakkab vihaselt köit puu küljest lahti harutama, ilmse kavatsusega sellega Tootsile kere peale anda.) Ma tahan selle Tamasseriga sulle anda, nii et ... Põrssakari!
KÕIK: (Jooksevad laiali. Igaüks ise suunas. Köster jääb sajatama.)
(8. stseen. Klassis. Kiir otsib meeleheitlikult oma äsjasündinud vennale nime, korrutades pidevalt omaette talle pähetulevaid kõikvõimalikke nimesid. )
KIIR: (Omaette pomisedes.) Adalbert, Albrecht, Alfred, Filfred, Ulfrid, Sulfrid. (Korraga näeb Tõnissoni.) Tõnisson ütle mulle üks ilus poisslapse nimi.
TÕNISSON: (Pikemalt mõtlemata.) Lembitu!
KIIR: Ei lähe.
TÕNISSON: Kui sa tahad, siis võta ikka mõni eesti nimi nagu Kaupo või Kalev või ...
KIIR: Ei taha, ei taha, mine metsa oma eesti nimega!
KIIR: Lesta, ütle mulle üks ilus poisi nimi ... ainult mitte eesti oma.
LESTA: Noh, võta siis Piiblist. Nagu Taavet, Koljat, Aabram või Iisak.
KIIR: Ei taha, ei taha.
(Kiir läheb klassist välja koridori. Sisse tuleb Toots.)
KIIR: Joosep, ütle mulle üks ilus poisslapse nimi.
TOOTS: (Mõtleb hetkeks.) Jah, mul on küll üks nimi. Aga seda ei saa ma sulle öelda.
KIIR: Mispärast?
TOOTS: Vaata. Selle nime ... tahan mina oma esimesele pojale panna.
KIIR: Sina oma pojale! Millal see veel tuleb.
TOOTS: Millal tuleb, millal tuleb. Küll ta ükskord ikke tuleb ega ta tulemata jää.
(Toots läheb sahvrisse oma kaasatoodud toiduaineid ära panema. Kiir võtab taskust õuna ja hammustab seda.)
KIIR: Ma annan sulle kaks õuna kui ütled.
TOOTS: Kaks õuna! Narr! Kuus õuna ... siis ma vaatan.
KIIR: Mida sa siis vaatad?
TOOTS: Vaatan õunte pealt, kas maksab ütelda või mitte.
KIIR: Ei, siis sa pead ütlema.
TOOTS: (Hea meel, et Kiire nõusse sai ja tõmbab ta sahvrisse ja lükkab ukse kinni.) Noh, olgu.
TOOTS: On see sul ka mõni õun või? Ja see on liiga pisike! (Tahab hakata koos õuntega juba välja minema.)
KIIR: Joosep, ... oota! Joosep, noh, ütle siis. Kui see nimi tõesti nii ilus on, me kutsume sind pidusse kah.
TOOTS: Ah pidusse või. Einoh, pidusse ma tulen küll. Aga ütle kas seal sülti ka tehakse?
KIIR: Jaa, sülti, vorsti, sinki. Kõike tehakse.
TOOTS: Aga kas rosinaga saia ka tehakse.
KIIR: Jaa, tehakse küll.
TOOTS: Vaata. Sa ütle neile, et nad palju rosinaid paneksid. Muidu aja teisi noa otsaga taga nagu narr. Minu ema alati pragab pühade aeg et, „juskui koid on saiad ära ajanud.” Aga kas see minu süü on – pangu rohkem rosinaid, küll siis saiad ka terved seisavad.
KIIR: Joosep, noh ...
TOOTS: Hea küll. Vaata Jorh, tegelikult on mul neid nimesid isegi kaks. See esimene, see õige tore nimi ... see on ... Kolumbus!
KIIR: (Pettunult.) Kolumbus. Ma tean seda nime ammu juba.
TOOTS: No, mis sest, et tead. Aga see teine nimi ... see on ... Krisostomus.
KIIR: Kri ... kri ... Mis asi?
TOOTS: Krisostomus!
KIIR: Krisostomus ... Krisostomus! (Läheb kiiruga klassi)
(9 stseen. Õues. Vesi, vuliseb, loodus ärkab – kevad on saabunud. Viimane koolikell. Kõik õpilased jooksevad välja.)
TÜDRUK3: (Oma kooliõdedele.) Kõike head, tüdrukud, sügisel näeme! Aidaa!
TÜDRUK4: Ja, kindlasti! Aidaa!
PETERSON: Toots, kas sa sügisel kooli tuled?
TOOTS: No, tont seda teab, mis ma sügisel teen. Maailm suur ja lai. (Seisatab.) Poisid, mul on siin mõned asjad, tahate ma annan need teile. Arno, näe, ma lubasin sügisel sulle selle indiaanlase pildi, võta.
ARNO: Aitäh!
TOOTS: Tõnisson, võta sina see juturaamat.
TÕNISSON: Millal mul seda aega lugeda!
TOOTS: Võta, võta, muidu saad. No näe. Aga sulle väike Lesta, on see siidinöör. Saad omale uuriketiks panna.
LESTA: Aga mul ei olegi uuri.
TOOTS: Ei olegi uuri? Mis mees siis sina oled? Osta minu oma ära.
LESTA: Raha ei ole.
TOOTS: Ah raha ka pole. Noh, siis pole midagi teha. Võta siis niisama.
LESTA: Aitäh!
IMELIK: Löö onule patsi ka.
PETERSON: Aga maakera? Kellele sa selle jätad?
TOOTS: Ah jah, maakera ... selle võiks mõnele tüdrukule kinkida ... Imelik, sina kantseldad selle Raja Teelega, vii see temale.
IMELIK: Ah, minen´d metsa. Kuhu ta sellega läheb. Maakera punane nagu tulekera.
KÕIK: (Kooris.) Võta, võta, mis siis on. Viia aga vii!
IMELIK: Noh, võib ju viia kah. Ma ütlen, et sina saatsid.
TOOTS: Noja, noh. Ega siis kingitud hobuse suhu vaadata!
(Kiir on lähemale tulnud ja katsub ka maakera.)
TOOTS: Ah Jorh! Vaata sinule Jorh (Kobab oma põuetaskus.) tahan mina ... anda ühe hea ... keretäie tappa! Va töllmokk, kui midagi on, siis kohe kaebama!
KIIR: Oh,oh, sa vaata mis sa meie ristsetel tegid!
TOOTS: Tegin, mis ma tegin aga tappa sa saad!
(Toots hüppab kiviaia pealt püsti ja hakkab Kiirt taga ajama. Selle aja sees on
õpetaja Laur välja tulnud ning tagaajamine jääb pooleli.)
LAUR: (Tuleb poiste juurde.) Noh, mis seal siis ikka. Nägemiseni väike Lesta, kasva suve jooksul suuremaks. Head aega. Nägemist Tõnisson. Tule aga tule järgmisel aastal uuesti kooli, mis sest, et suur poiss oled. Tervist Kiir. Hüvasti Toots, ja ikka pea püsti, julgelt ja rõõmsalt edasi! Ja Arno, ära unusta viiulit ... Head teed!
(Kurvaks muutunud õpetaja keerab end ringi ja läheb koolimaja suunas. Poisid vaatavad talle järele.)
LÕPP
