Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates 5. jaanuarist 1987 on siin avatud muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu "Kevade".
Oskar Luts (07.01.1887 Järveperas - 23.03.1953 Tartus) õppis selles koolimajas aastatel 1895 - 1899. Neist koolipõlvemälestustest kirjutas ta nüüdseks juba klassikaks saanud “Kevade”, mis esmakordselt ilmus 1912. aastal. Praeguseks on raamat eesti keeles ilmunud 21, vene keeles 12 korda. Teost on tõlgitud 13 keelde.
Köstri saali eksponaadid on pühendatud Oskar Lutsu lapsepõlve- ja kooliaastatele ning tema tuntumale teosele “Kevade”. Siin on kirjaniku koolitunnistused ja perekonna fotod. Samuti “Kevade” eesti- ja võõrkeelsed väljaanded. Osa saalist annab ülevaate teose algkujudest. Fotonäituse kaudu on tehtud tagasivaade “Kevade” filmivõtetele ja teatrietendustele.
On huvitav märkida, et “Kevade” esimene lugeja ja hindaja oli Oskar Lutsu noorem vend Theodor (14.08.1896 Palamuse - 24.09.1980 Sao Paolo), tuntud filmioperaator ja –lavastaja.
Köstri söögitoas, kus ülemöödunud sajandi lõpul ööbisid tüdrukud, on väljapanek, mis annab põgusa ülevaate Palamuse kihelkonna ajaloost, kultuurielust ja usuõpetusest.
Palamuse (Paldesseni) preestrit mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik on üks vanimaid säilinud kivikirikuid Eestis.
Palamusel tegutsenud arvukate seltside seas on enim tähelepanu pööratud tuletõrjeseltsi tegevusele. 1910. aastal valminud seltsimaja ehitamist on Oskar Luts käsitlenud oma populaarses näidendis “Paunvere” (1913).
Kunagises köstri köögis võib tutvuda vanema kooliajalooga. Üleeelmise sajandivahetuse kooli-raamatud on valdavalt venekeelsed, sest vene keel oli kihelkonnakoolides õppekeeleks. Siin on veel vanu koolitunnistusi, vihikuid, kirjutustarbeid ja kõike muud, mida tol ajal koolis kasutati. Välja on pandud ka Palamuse kooli üle 320 aastast ajalugu käsitlevad dokumendid.
Klassituba kantsli, tahvli, seinakella, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega mahutas sajand tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, õppisid ühes ruumis. Klassi nurgas seisab haruldane orel, mille on meisterdanud üks esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal. Oreli taha armastas köster pahandusetegijad “vinklisse” saata.
Poiste magamistoas, kus praegu püüab pilku Tootsi punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik elamiseks tarvilik toodi kodunt kaasa. Nädalast toidukraami, mida hoiti sahvris kottides ja karpides, on võimalik näha riiulitel.
Poiste magamistoa kõrval on koolmeistri tuba, kust oli “Kevadest” tuttavaks saanud õpetaja Lauril hea võimalus poistel silma peal hoida.
Oskar Lutsu jäädvustatuna on Ludvig Roose õpetaja Laurina kooliajaloo armastatumaid tegelasi. Ta töötas Palamusel 12 aastat. Lisaks koolitööle õpetas poistele ka raamatute köitmist ja puutööd. Koolmeistri tubagi on sisustatud suures osas Roose enda tehtud mööbliga. Hiljem Saadjärvel koolijuhatajaks olles, olid L. Roose õpilasteks H. Visnapuu ja H. Kruus.
Kihelkonnakooli õuel on endisest ajast säilinud köstri õunaait. Köstri tõllakuur ja tall on taastatud hiljem. Kiriku kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots müristajaga katki lasi. Amme jõest leiab aga usin otsija põhja lastud parve.
Oskar Luts (07.01.1887 Järveperas - 23.03.1953 Tartus) õppis selles koolimajas aastatel 1895 - 1899. Neist koolipõlvemälestustest kirjutas ta nüüdseks juba klassikaks saanud “Kevade”, mis esmakordselt ilmus 1912. aastal. Praeguseks on raamat eesti keeles ilmunud 21, vene keeles 12 korda. Teost on tõlgitud 13 keelde.
Köstri saali eksponaadid on pühendatud Oskar Lutsu lapsepõlve- ja kooliaastatele ning tema tuntumale teosele “Kevade”. Siin on kirjaniku koolitunnistused ja perekonna fotod. Samuti “Kevade” eesti- ja võõrkeelsed väljaanded. Osa saalist annab ülevaate teose algkujudest. Fotonäituse kaudu on tehtud tagasivaade “Kevade” filmivõtetele ja teatrietendustele.On huvitav märkida, et “Kevade” esimene lugeja ja hindaja oli Oskar Lutsu noorem vend Theodor (14.08.1896 Palamuse - 24.09.1980 Sao Paolo), tuntud filmioperaator ja –lavastaja.
Köstri söögitoas, kus ülemöödunud sajandi lõpul ööbisid tüdrukud, on väljapanek, mis annab põgusa ülevaate Palamuse kihelkonna ajaloost, kultuurielust ja usuõpetusest.
Palamuse (Paldesseni) preestrit mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik on üks vanimaid säilinud kivikirikuid Eestis.Palamusel tegutsenud arvukate seltside seas on enim tähelepanu pööratud tuletõrjeseltsi tegevusele. 1910. aastal valminud seltsimaja ehitamist on Oskar Luts käsitlenud oma populaarses näidendis “Paunvere” (1913).
Kunagises köstri köögis võib tutvuda vanema kooliajalooga. Üleeelmise sajandivahetuse kooli-raamatud on valdavalt venekeelsed, sest vene keel oli kihelkonnakoolides õppekeeleks. Siin on veel vanu koolitunnistusi, vihikuid, kirjutustarbeid ja kõike muud, mida tol ajal koolis kasutati. Välja on pandud ka Palamuse kooli üle 320 aastast ajalugu käsitlevad dokumendid.
Klassituba kantsli, tahvli, seinakella, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega mahutas sajand tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, õppisid ühes ruumis. Klassi nurgas seisab haruldane orel, mille on meisterdanud üks esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal. Oreli taha armastas köster pahandusetegijad “vinklisse” saata.
Poiste magamistoas, kus praegu püüab pilku Tootsi punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik elamiseks tarvilik toodi kodunt kaasa. Nädalast toidukraami, mida hoiti sahvris kottides ja karpides, on võimalik näha riiulitel.Poiste magamistoa kõrval on koolmeistri tuba, kust oli “Kevadest” tuttavaks saanud õpetaja Lauril hea võimalus poistel silma peal hoida.
Oskar Lutsu jäädvustatuna on Ludvig Roose õpetaja Laurina kooliajaloo armastatumaid tegelasi. Ta töötas Palamusel 12 aastat. Lisaks koolitööle õpetas poistele ka raamatute köitmist ja puutööd. Koolmeistri tubagi on sisustatud suures osas Roose enda tehtud mööbliga. Hiljem Saadjärvel koolijuhatajaks olles, olid L. Roose õpilasteks H. Visnapuu ja H. Kruus. 
Kihelkonnakooli õuel on endisest ajast säilinud köstri õunaait. Köstri tõllakuur ja tall on taastatud hiljem. Kiriku kaldanõlva all Kooliallika juures on kuulus kirikumõisa rentniku saun, mille akna Toots müristajaga katki lasi. Amme jõest leiab aga usin otsija põhja lastud parve.
