Dostoevsky on rohkemat kui kirjanik, ta on kultuuriikoon. Olen elu jooksul üritanud leida inimesi, kellele ei meeldi Dostoevsky ning usu või mitte, aga mul ei ole see õnnestunud.
Ükskord võtsin siis kätte ja mõtlesin, et üritan aru saada, milles selle Vene autori võlu seisneb.
Ma üritasin ja üritasin. Ja ma ei saanud sellest aru.
Võib-olla olen ma mingi haruldane isend, aga ma olen tänaseks lugenud Dostoevsky raamatuid mitu korda ja ta pole siiani mulle muljet avaldanud.
Kui tõtt öelda, siis ta raamatud on üsna jubedad. Need on täiesti depressiivsed, neil pole kunagi rõõmsat lõppu, tegelased on täis vigu ja probleeme ning kõik on lihtsalt nii mustas masenduses, et ainus, mis on mustem, on Eesti jõulud.
Seega miks ta inimestele nii väga meeldib? Ma küsisin natuke sõprade ja tuttavate arvamust ja siin on mõned mõttekillud.
Dostoevsky kui… ootamatu lootusetooja?
Kuigi Dostoevsky raamatud on ütlemata depressiivsed, on neis ikkagi teatud lootusekiir. Kui tegelased vihkasid iseend ja tegid sõnuseletamatult halbu asju, suutis Dostoevsky neid kirjeldada ikkagi kuidagi… inimlikult.
Mõnes mõttes näitas ta, et inimesed peaksid olema lootusrikkamad ja panema inimestesse rohkem usku. Keegi on mõrtsukas? Dostoevsky näitas tema suhtes üles kaastunnet. Keegi vägistab lapsi? Dostoevsky suudab ikkagi näidata tema suhtes kaastunnet. Täiesti ebareaalne ju! Tavalises maailmas me lihtsalt pistaks sellised inimesed pokri, kortsutaks kulmu ja ütleks, kuivõrd jubedate inimestega tegemist on.
Aga Dostoevsky nägi neis mingit valgust, mida teised ei näinud.
Nagu minu sõbrad ja tuttavad ütlesid, siis isegi, kui Dostoevsky kirjutised on depressiivsed ja räägivad süngetest teemadest, oli seal alati teatud ilu ja kaastunne. See oli kõik natuke lohutav, eriti ajal, mil kõik võib tunduda lootusetu.
Üks minu sõber pani selle kogu teema kokku ühe lausega: Dostoevsky andis lootust maailmas, kus ei andestata. Ja võib-olla ongi meil kõigil seda vaja.
Ehkki Dostoevsky pole tänaseni minu lemmik, nõustun ma sellega, et selle Vene autori kirjutites on lootusrikkas lummus. Võib-olla ongi just see põhjus, miks ta on nii populaarne.
Kelly
Hei, mina olen Kelly ja ma olen kõige suurem raamatukoi, keda sa kohata võid! Oma tagasihoidlikus blogis kirjutan kõigest, mis puudutab nii Eesti kui välismaa kirjandust, muuseumeid ja muudest teemadest, mis on muidu natuke "nohiklikud". 🙂